Ehitiste seadustamise küsimus tõusis päevakorda uue ehitusseadustiku jõustumisega. Ehitisregistrisse kandmata hooned on enamasti püstitatud õigusliku aluseta st. et ise ehitatud (k.a. lammutatud) hoone või selle osa, mis on omavoliliselt püstitatud, on ebaseaduslik.
Tavaliselt ei teki enne probleemi, kui hakatakse müüma oma kinnisvara. Müük võib peatuda, kuni ehitis ei ole seadustatud, kuna pank ei väljasta laenu puuduliku dokumentatsiooni korral. Lisaks teadlik kodu ostja käitub targalt, kui lisaks ehituskvaliteedi hindamisele laseb üle vaadata, kas kõik projektid, load ja vajalikud teatised on olemas.
Missugused dokumendid vajavad üle vaatamist?
Teeservituut - kinnisvara hindajate sõnul on kõige enam takerdumist müügi protsessis just servituudi puudumisega
Ehitisregistri andmed - tihti on andmed puudulikud või ei vasta reaalsusele
Õhksoojuspump - paljude üllatuseks vajab eraldi projekti, kuna tegemist on sisse ehitatud kütteseadmega
Ehitisregistrisse kandmata kuur, garaaz või lehtla - kõik kinnistul olevad hooned tuleb kanda registrisse
Tehnosüsteemid - vee, kanalisatsiooni, elektri, kütteseadme paigaldamine või eemaldamine
Maja laiendamine vajab projekti - muutub välisilme ja suureneb pind
Kandva seina eemaldamine osaliselt või täielikult - vajalik projekt
Igasugune ümber- või juurde ehitamine, ka lammutamine
Korstnapühkija akt - vajalik küttekolde olemasolul
Kogu dokumentatsiooni korrastamine võtab aega, kuid see tuleb ära teha. Ka kohalikul omavalitsusel on õigus trahvida ebaseadusliku ehitise püstitamise eest. Enamasti on kõiki ehitisi võimalik seadustada, seega ei maksa karta trahve või sunniviisilist lammutamist. Soovitan lihtsalt otsast alustada. Palju infot saab kohalikust omavalitsusest, piirkonna või linnaosa ehitusspetsialistilt.
Alati on võimalus kasutada projekteerija teenust, kes annab nõu ja aitab kogu protsessi algusest lõpuni viia. Tehes projektid, mõõdistused aitab taotleda lubasid ja esitada dokumendid Ehitisregistrisse.